Isetehtud rattahoidja korterisse?

Soovitage palun lahendust, kuidas saaks kaks-kolm ratast kas lae alla tõmmata või püstiselt seina külge tõmmata?

Lae alla tõmbamist mõtlesin lahendada kahe blokiga ja ühe konksuga, et ratta tõmbaks köiega lae alla ning kinnitaks konksu külge. Sel moel saavad ka lühemad pereliikmed ratta parkimisega hakkama :) Variant on ka lihtsalt konksud lae alla kinnitada.

Talvepori tilkumise mõttes on ehk kavalam teha seinakinnitus, siis on tilkuvat ala vähem ja ehk ka lihtsam puhastada. Selles osas praegu head ideed puuduvad.

Andke siis teada oma headest mõtetest..

Poolthääl eliitkoolidele

Meedias on viimasel ajal tihti kõlanud seisukoht, et eliitkoole ei ole tarvis. Põhjenduseks tuuakse väide, et eliitkooli edukus tugineb suuresti sinna koondunud enam võimekate õpilaste tõttu. Et eliitkoolide likvideerimisel ei kaota õpilased tulenevalt Eesti koolide ühtlasest õpetamisetasemest midagi.

Osaliselt on selles väites tõesti sees ka tõtt. Sest tõepoolest, võimekas õpilane näitab häid õpitulemusi ka teistes koolides. Seda juhul, kui õpitulemuste all silmas pidada suhtelist edukust oma klassis, häid hindeid.

(Lepime ühtlasi ka kokku, et eliitkooli all mõtleme me süvaõppega koole, mitte lihtsalt tasulisi, staatust? tagavaid koole, kui neid Eestis üldse on.)

Pean eliitkoolide vastast väidet siiski ebatäpseks kahel alljärgnevalt toodud põhjusel:

Esiteks - eliitkooli õppeprogramm on mahukam. Süvaõppega aineid võetakse põhjalikumalt, ei piirduta riigiõpikutega. Süvaõppega ainetele kulutatakse nädalas enam õppetunde. Küsin, mil moel saab sama õpilase absoluuttulemus tavakoolis õppides olla sama mis eliitkoolis? Tulenevalt õppekavada mahtude erinevusest?

Teiseks - õpilaste võimekus on erinev. Sama keerukuse ja mahuga aine omandamisel jagunevad õpilased järgmiselt:

• vähest õpetamist ja juhendamist vajavad õpilased
• mõõdukat/mahukat juhendamist vajavad õpilased
• õpilased, kel käib antud õppeprogramm üle jõu.
  

Ka eliitkoolis on õpilaste võimekus erinev. Väidan, et kui saata mõõdukat ja mahukat õpetamist vajavad eliitkooli õpilased kergema õppeprogrammiga tavakooli, siis on suur tõenäosus, et ainete omandamise maht ja kvaliteet väheneb tuntavalt. Sest tavakooli sattunud "mõõdukad" ja "mahukad" õpilased ei suuda iseseisvalt eliitkoolis pakutavat lisamahtu täies mahus omandada.

...

See sissekanne on ajendatud Postimehe artiklist: http://www.tartupostimees.ee/?id=180345 . Täpsemalt siis lõigust:
"Ühe intrigeerivaima väitega tuli välja sotsioloog Tarmo Strenze, kes väitis, et eliitkoolidel ei ole mõtet. Nimelt näitavad viimaste aastate uurimused Eestis, et niinimetatud eliitkoolide ja tavakoolide õppeedukuse vahe on pea olematu."

Meeleldi tutvuks ka ise selle "intrigeeriva" statistikaga?

Teisipäev

Kes otsib, see leiab. Avastasin enese jaoks Veerenni rattatee, uue Veerenni ringristmiku, Järvevana jalgrattatee. Nendel teedel kannatab rahus ja kiirelt sõita. Tegin Veerenni ringristmikust ka mõned pildid.

Võhma on hakanud juurde tulema. Kui kolm nädalat tagasi tundus 5km rattasõitu mõistlik kehaline liigutamine, siis nüüd enam naljalt alla 20km ei lepi.

Jõudu on samuti tiba juurde tulnud ning tehnikat olen parandanud.

Rattasõit on end ilmutanud kui omamoodi sõltuvus, olen hakanud rattasõite ootama. Kui päevakese vahele jätad, siis hakkab keha nurisema, lihased lähevad kõvaks. Samuti silub rattasõit emotsionaalseid peak'e.

Pühapäev.

Hääletamas käidud. Kristiine valimisjaoskonnas käis asi viie minutiga.

Olin vahepeal 3-4 päeva tatise ninaga, sest õnnestus Järve parklas tuul ligi lasta. Täna tegin rattaringi, 21.2km, 01:03:42 oli aeg. Arvestades osalist ristmike taga passimist ja jalakäijate taga troppis olemist, on aeg üsna OK.

Ilm vs. riided teema kommentaariks - korralik, ventileeriv kiiver ja tavaline suusamüts ei ole töötav variant. Sest niikui pea higiseks läheb, tuleb külm tuul peadligi. Teagi, peab vist miski WS motomaski soetama.

Kiidan Crafti. Sõidad ja naerad.

Kiidan kahte spordipoodi ka:
Veloplus - asjalik pood, asjalikud müüjad, asjalik hooldus.
Metsik Põhjala - Korralik Crafti kauplus.

Aah. Laidan MacBooki laadijat - aitasin onupojal vidinat uuesti kokku tinutada. Oli teisel nii voolualaldi kui ka pistiku juurest juhtmed lihtsalt karvaselt lahti. Vaatamata magnetiga imelahendusele.

Lapse rattatool, vol. 2

Lapsetool sai ostetud kõhutunde järgi reguleeritava seljatoe kaldenurgaga. Noh, et ei uskunud, et laps mul seal kunagi magama hakkab. Sest saan ju meie sõiduaegu plaanida ning väga pikki sõite niikuinii ei tee.

Täna, peale kahte esimest kilomeetrit tundsin midagi vastu selga toksivat. Laps oli lihtsalt magama jäänud. Ei ärganud ta ka parema isteasendi ja tooli kaldenurga sättimise peale. Ei raatsinud ka mina teda üles ajama hakata, las siis magab värskes õhus. Kontrollisin aeg-ajalt lapse nina ning sõitsin väga rahulikus tempos veel 8 km. Vaid natukene enne kojujõudmist tegi tibu silmad lahti, põrnitses mind pisut ja teatas äratundvalt, "issi".

Lapsetool rattale ja Rocca al Mare

Proovisin ära selle Stroomi rannast algava ja Rocca al Mares lõppeva uue rattatee. Saan öelda ainult kiidusõnu - teekate on korralik, tee ise piisavalt lai, ristumised teiste rattateedega korralikult tehtud (k.a. Rocca al Mare enda rattateedega).

Lapsele ostsime hommikul rattatooli, sai ka see ära proovitud. Sõitsime kokku 20km, lapsele see ilmselgelt meeldis. 15km pealt küsis korra koju ja kommi, eks näis mis järgmised korrad toovad. Paistab, et ka lapse riietus oli hea, sest nina oli tibul kogu sõidu vältel soe.

Enne tooli ostmist oli mul lapsetoolist ettekujutus kui pakiraami külge käivast vidinast. Aga ei midagi. Tooli põhikinnitus käib raami toru külge, mille külge omakorda kinnitatakse kahe metallvedru abil tool ise. Ehk et sedasorti konstruktsioon pehmendab tunduvalt kõikvõimalikke auke ja konarusi.

Kujundseismine ratastega Vabaduse väljakul

From 091003 - plekktrumm

Läksin koos Janiga kaasa sellise (link) üleskutsega. Millegipärast oli mul eelnevalt arusaam, et üritus kujuneb rohkearvuliseks ning pigem tekib probleem ratturite äramahutamisega kui et puudujäägiga.

Rattureid saabus siiski õnneks nii palju, et soovitud kujund sai moodustatud ning Jaani kiriku tornis fotograaf ka oma klõpsud tehtud. Tore.

Peale platsiaktsiooni tegime ühe pikema ringi mööda Tallinna mereäärt - reisilaevade terminal, linnahall, Patarei vangla, meremuuseum, Kopli liinid. Koju jõudes näitas spido 26,5km. Pole väga paha rattaspordiga taasalustamiseks.

Liiklusminuteid niipalju, et autojuhtidel ei paista olema eriti aimu asjaolust, et LE §97 kehtib ka ratturitele. Tulin Tulika tänava kaudu Kristiine ristile, reastusin teise sõidurea parempoolsesse äärde (sest esimene sõidurida viis paremale, Sõpruse pst'le) ning sain juba uues reas sõites pidurivilina ja signaalitamise osaliseks. Üks muulane pidas vajalikuks ristmikule läheneda suure kiirusega, et siis enne foori seisma jääda. Ei õnnestunud mul temale ka selgitada, mida LE ütleb (tõsi, alustasin seda dialoogi ka võrdlemisi agressiivselt).

Üldiselt jääb selle intsidendi valguses sügavalt arusaamatuks, miks politsei on võtnud viimasel ajal nõuks jalakäijate teel sõitvaid rattureid trahvida. Põhimõtteliselt on siin valida kas ellu jääda või trahvi maksta .p Kurb.